{"id":674,"date":"2023-11-11T12:07:51","date_gmt":"2023-11-11T12:07:51","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kakuke.eu\/?page_id=674"},"modified":"2023-11-12T11:32:04","modified_gmt":"2023-11-12T11:32:04","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/ajalugu\/","title":{"rendered":"ajalugu"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

K\u00e4esalu <\/b>(K\u00e4sall, <\/i>varem ka Kuhsal Hof<\/i>)\nr\u00fc\u00fctlim\u00f5is<\/b><\/span><\/p><\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

K\u00e4esalu <\/b>(K\u00e4sall, <\/i>varem ka Kuhsal Hof<\/i>) r\u00fc\u00fctlim\u00f5is<\/b><\/p>

K\u00e4esalu k\u00fcla oli eraldatud Keila ordum\u00f5isa k\u00fcljest ning antud eluaegseks l\u00e4\u00e4niks Hans Hanssonile (srn. 23.augustil 1628) enne 1624 aastat. Kui kuningas Gustav II Adolfi poolt 1624 aasta 23. juunil Hans Hansson Elvering vanemale konfirmeeriti Tuula k\u00fcla, siis samas dokumendis konfirmeeriti talle 500 taalri eest ka senised eluaegsed l\u00e4\u00e4nik\u00fclad K\u00e4esalu, Keelva, Sitpeksi ja Wasal\u00e4pi. Hilisem K\u00e4esalu m\u00f5isa territoorium kuulus m\u00f5nda aega nimetatud k\u00fclade baasil rajatud Tuula m\u00f5isa koosseisu. Juba 162[7] aastaks oli m\u00f5is juba Hans Hansson Elweringi lese valduses, kes pidi m\u00f5isa eest hoolitsema poegade t\u00e4isealiseks saamiseni. V\u00f5ttes arvesse asjaolu, et K\u00e4esalu k\u00fcla oma 6 adramaaga asus vastasutatud Tuula m\u00f5isakeskusest linnulennult enam kui k\u00fcmnekonna kilomeetri kaugusel, rajati sinna peatselt ka mingid puust majandushooned, mis moodustasid K\u00e4esalu (Kaesall<\/i>), Keelva (Kelwaby<\/i>), Sitpeksi (Sippis<\/i>) ja Pihelga (Wihesl\u00e4pp<\/i>) k\u00fclade baasil karjam\u00f5isa.<\/p>

Arvatavasti kaasnes m\u00f5isa rajamisega ka osaline seniste talude likvideerimine. N\u00e4iteks suri 1629 aasta 24 juunil K\u00e4esalus Tari Hans<\/i>. Hilisemast ajast ei ole K\u00e4esalus enam \u00fcheski s\u00e4ilinud dokumendis m\u00e4rkmeid Taari talu kohta. K\u00fcll aga ilmub Taari nimeline talu Tuula m\u00f5isa juurde. V\u00f5ib oletada, et peremehe surma j\u00e4rel likvideeriti m\u00f5isa p\u00f5ldudele ette j\u00e4\u00e4nud talumajapidamine\u00a0 K\u00e4esalu k\u00fclas ning pere asustati m\u00f5isa piires \u00fcmber. Vaba maa puudusel n\u00fc\u00fcd juba Tuula k\u00fcla maadele. K\u00e4esalus asub m\u00f5isa p\u00f5llu servas aga v\u00e4hemalt sellesse aega ulatuv topon\u00fc\u00fcm – \u201eTaari kaiwo ase<\/i>\u201c \u2013 ning kiviraketisega kaev.<\/p>

08. juulil 1648 eraldati K\u00e4esalu piirkonna adramaad tingimuslikult Tuulast. Valdus pidi saama Hansu (sen<\/i>.) poegade Gabrieli ja Hansu (jun<\/i>.) teistkordselt abiellunud emale tingimusega, et p\u00e4rast tema ja tema uue abikaasa surma antakse need adramaad Tuula koosseisu tagasi. Sama tehinguga loobus Gabriel Elwering 2.000 taalri eest oma p\u00e4randiosast venna Hansu kasuks. Arvatavasti just siis asuti K\u00e4esalusse rajama ka esimest h\u00e4rrandlikumat eluaset, kuhu siirdusid elama Hans Elweringi (sen<\/i>.) lesk koos oma uue abikaasaga.<\/p>

P\u00e4rast Tuula m\u00f5isa omaniku Hans Hansson Elvering noorema (t\u00f5steti 12.X.1652 aastal \u201eElffringi<\/i>\u201d nime all Rootsi kuninga poolt aadli hulka \u2013 siiski ilma introdutseerimiseta)<\/span> surma (srn. p\u00e4rast 1663 ja enne 1678) j\u00e4i ametlikult jagamata valdus \u00fchiselt tema poegadele. K\u00e4esalusse rajatud m\u00f5isamajapidamine iseseisevus r\u00fc\u00fctlim\u00f5isaks arvatavasti 1670-ndate l\u00f5pul Hans Hansson Elffring noorema p\u00e4randi jagamise tagaj\u00e4rjel. K\u00e4esalu sai siis Hansu pojale Rootsi kuninglikule kornet Ebert Elffringile (srn. 16[98], \u25a1 Keila kiriku hauakambrisse). Otsustades vakuraamatu j\u00e4rgi (\u201epro<\/i> 1685\u201c) oli iseseisev suure t\u00f5en\u00e4olisusega juba enne 1685, kuid igal juhul on iseseisva m\u00f5isaga tegemist 20.aprillil 1686.<\/p>

1688 aastal redutseeriti K\u00e4esalu ja Tuula m\u00f5isad p\u00e4rijatelt kuid anti tertsiaalm\u00f5isana endisetele omanikele rendile. Niisugusena nimetatakse K\u00e4esalut ka 1695 aasta revisjonis. 1697 aasta kaardil on m\u00f5isas\u00fcda n\u00e4idatud samal kohal, kus see ka t\u00e4nap\u00e4eval asub. P\u00e4rast Eberti ja ta abikaasa surma langes valdus tagasi kroonile, kes selle 08. augustil 1708 aastal andis esmalt 800 riigitaalri eest l\u00fchiajalisele rendile Tallinna kodanikule Thomas Dunckerile. Peatselt sai uueks rendih\u00e4rraks Jacob von Erdtmann, kelle puhul oli krooni poolt m\u00e4\u00e4ratud, et Ebert Hanssoni p\u00e4rijail oli \u00f5igus m\u00f5isa rendi\u00f5igus seniselt rentnikult 800 taalri eest v\u00e4lja osta. Seda p\u00e4rijad ka tegid.<\/p>

Alates 1710 aastast valdas m\u00f5isa Eberti t\u00e4di, 01. juulil 1693 Rootsi aadli hulka naturaliseeritud (ilma introdutseerimata)<\/span> Rootsi kuningliku aadlilippkonna rittmeistri ja Kumna m\u00f5isa rendih\u00e4rra Heinrich G\u00f6beli lesk Anna Gertruda, alates 1712 aastast, p\u00e4rast p\u00e4randi \u00fcmberjagamist, Eberti onu poja-t\u00fctre Susanna (maet. 11.X.1747 Harju-Jaani kihelkonnas)<\/span> abikaasa Franz Sigismund Lindtmeyer (srn. 1723)<\/span>. Susanna abiellus 1725 aasta 14. oktoobril teistkordselt Rook\u00fcla m\u00f5isa p\u00e4rush\u00e4rra, Rootsi kuningliku \u00fclemleitnanti Magnus Heinrich v. Nasackeniga (s\u00e4ng. 18. XII. 1755 V\u00e4ike-Maarja kihelkonnas)<\/span>, kelle nimele m\u00f5is 03. novembri 1726 aasta restitutsioonikomisjoni otsusega ka kinnitati. Hiljem omandas ta t\u00e4iendavalt Unik\u00fcla m\u00f5isa. Teda on K\u00e4esalu m\u00f5isa omanikuna m\u00e4rgitud veel ka 1725 ja 1732 aastate revisjonimaterjalides. Kuiv\u00f5rd Nasackinitel puudusid meessoost j\u00e4rglased, siis otsustasid nad enda seisukohalt perifeerse m\u00f5isavalduse loovutada.<\/p>

Uut huvilist ei tulnud kaugelt otsida – K\u00e4esalu m\u00f5isa j\u00e4rgmiseks omanikuks sai F.S. Lindtmeyeri v\u00e4imees, Baieri p\u00e4ritolu Vene keiserlik rentmeister Eestimaa hertsogkonnas Friedrich v. Teucher (alates 05. novembrist 1743 aastast Saksa-Rooma keisririigi aadlik; srn. 1757)<\/span>, kes oli abiellunud Anna Elisabeth Lindtmeyeriga. Teucherit on m\u00f5isa valdajana nimetatud nii 1739 kui ka 1750 aastal. Seejuures oli ta oma \u00e4mma p\u00e4randuse 17. m\u00e4rtsil 1748 p\u00e4rijatelt 6.500 riigitaalri e. ca<\/i> 6.240 h\u00f5berubla eest v\u00e4lja ostnud. Adrarevisjoni kirjete j\u00e4rgi olid 1750-ndal aastal m\u00f5isas ametis puusepp, m\u00fc\u00fcrsepp ja sepp. Viimased kaks olid toodud Vahastu m\u00f5isast. See lubab oletada suuremahulisemate ehitust\u00f6\u00f6de toimumist m\u00f5isas.<\/p>

Tema lesk Anna Elisabeth m\u00fc\u00fcs m\u00f5isa 08. m\u00e4rtsil 1759 aastal naabruses oleva Lehola r\u00fc\u00fctlim\u00f5isa pandipidajale Karl Gottlieb Gernetile (t\u00f5steti 01. X. 1761 Viinis Saksa-Rooma keisririigi riigiaadli hulka; seisus leidis Vene keisririigis tunnustamist 04. III. 1773).<\/span><\/p>

Koondanud mitme m\u00f5isa n\u00e4ol enda k\u00e4tte \u00fcsna suure valduse, tellis Karl Gottlieb v. Gerneti praeguseni s\u00e4ilinud m\u00f5isa h\u00e4rrastemaja ehituse, mis esialgsete plaanide kohaselt pidi arvatavasti j\u00e4\u00e4ma selleks hetkeks juba \u00fcsna laiaulatuslike perekonnavalduste keskuseks.<\/p>

Linnast tulnud vaba tislermeister Jacob Friedrich Strandel koos perega on m\u00f5isas t\u00f6\u00f6tanud juba 1767 aasta 5 aprillist ning teda on hingerevisjonis nimetatud veel isegi 1782 aastal. K.G. v.Gernet oli vaid \u00fcks ehitusega tegelenud Gernetitest. Ka tema vend, Tallinna b\u00fcrgermeister Wilhelm Heinrich Gernet on j\u00e4tnud Tallinnasse endast silmapaistva ehitusm\u00e4lestise \u2013 Uuel t\u00e4naval paikneva, pregu Leedu Vabariigi Suursaatkonna kasutuses oleva ehitise, mille rokokoolikku fassaadi kaunistab Gernetite vapp t\u00e4naseni.<\/p>

K. Gtl. v. Gernet andis m\u00f5isa omandi\u00f5igused 9.000 h\u00f5berubla eest oma vanuselt teisele t\u00e4iskasvanuks saanud pojale, leitnant Christian Wilhelmile (srn. 1819 K\u00e4esalu m\u00f5isas). Kuigi tehing kanti kinnistusraamatusse 1775 aasta 12. juunil, allkirjastas uus omanik m\u00f5isa kohta k\u00e4ivaid dokumente juba 22. septembril 1774 ning elas oma perega (oli abiellunud 03. XI. 1767) m\u00f5isas juba 1770-ndal aastal. Tema tellimusel rajati varem v\u00e4lja ehitatud m\u00f5isas\u00fcdame laienduseks uue prantsuse stiilis pargiosa. Selle teostamisel oli ilmselt abiks V\u00e4\u00e4na vabah\u00e4rrade Stackelbergide poolt 1784 aastaks siiamaile kutsutud Kesk-Eeuroopast p\u00e4rinev arhitekt ja veidi hiljem saabunud aednik. Viimaseks oli Hannoverist p\u00e4rinev kuid enne Eestisse saabumist Viinis t\u00f6\u00f6tanud Friedrich Grosmeyer. Nii V\u00e4\u00e4nas kui K\u00e4esalus v\u00f5eti astmelise osa kujunduse \u00fcldiseks eeskujuks Viinis asuvate Belvedere<\/i> \u00fclemise ja alumise lossi vaheline park. K\u00e4esalus on selle pargiosa astmeline struktuur s\u00e4ilinud t\u00e4nini.<\/p>

\"Lower<\/p>

Belvedere aed Viinis.<\/p>

Pantinud m\u00f5isa kolis v. Gernet Idavere m\u00f5isa. Sinna v\u00f5ttis ta kaasa kutsar Jaani ja kuus meeshinge talupoegade hulgast. Uus omanik pantis m\u00f5isa 1797 aasta 25. veebruaril 40.000 h\u00f5berubla eest 90 aastaks Otto Hermann v. Mohrenschildtile. Viimane loovutas oma pandi\u00f5igused juba kahe n\u00e4dala p\u00e4rast, 11. m\u00e4rtsil, 45.000 h\u00f5berubla eest oma \u00f5epojale krahv Peter Douglasele (srn. 30. V. 1808 Vao m\u00f5isas J\u00e4rvamaal), kelle lesele Sophie Helenele (snd. krahvitar Bielsky) kinnistati 8. aprillil 1810 ka p\u00e4rusomandiks. Krahv Peter Douglas laskis anda m\u00f5isa h\u00e4rrastemajale osaliselt uue, klassitsistliku kujunduse. V\u00e4lisarhitektuuris t\u00e4hendas see peasissep\u00e4\u00e4su kohal asunud rippr\u00f5du asendamist neljale sambale toetuva r\u00f5duga. 15. jaanuaril 1816 pantis lesk m\u00f5isa eelnimetatud O. Hrm. v. Mohrenschildi J\u00f5gisoo m\u00f5isa p\u00e4rush\u00e4rrast venna keskmisele pojale Gustav Reinholdile (alates 1821 p\u00e4rusomanik; srn. 02. III. 1834 K\u00e4esalu m\u00f5isas), kes oli \u00fchtlasi ka krahv Peter Douglase \u00f5epoeg.<\/p>

Gst. Rnh. v. Mohrenschild oli 26. veebruaril 1815 abiellunud ning kolis oma noore abikaasa Anna Alexandra Louise Wilhelmine v. Doerperiga ilmselt ka kohe m\u00f5isa elama. K\u00f5ik tema j\u00e4reltulijad on s\u00fcndinud K\u00e4esalu m\u00f5isas. Gustav Reinholdi p\u00e4rijad m\u00fc\u00fcsid valduse 18. novembril 1837 (kinnistati 20. septembril 1838) 125.000 bankorubla eest Keila-Joa ja Merem\u00f5isa majoraadi omanikule krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Benckendorffile. M\u00f5isa \u00fcleandmine lepiti kokku juba 1838 aasta 23. aprilliks. Sellest ajast alates \u00fchised omanikud Keila-Joa r\u00fc\u00fctlim\u00f5isaga. Enne 1844 aasta 21. aprilli liideti nimetatud\u00a0 m\u00f5isate baasil moodustatud majoraadiga.<\/p>

\"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/a\/a7\/Benckendorff.png\"<\/p>

Krahv Alexander Benckendorff ja tema abikaasa Elisabeth Donetz-Sacharshewski<\/p>

Rootsi kuningriigi aegse arvestuse kohaselt oli 10 rootsi adramaa suurune. Selle hulka kulus ka \u00bd adramaad, mis hiljem anti Karjak\u00fcla m\u00f5isa koosseisu. 1765 aastal arvestati m\u00f5isa suuruseks vaid 5 4\/5 adramaad. 1881 aastaks kasvas see 6,61 adramaani. 444\/0 tiinu suur. 1910 eraldati 848 tiinu talu- ja 14 tiinu m\u00f5isamaad.<\/p>

1627 aastal oli hilisema K\u00e4esalu m\u00f5isa alal ca<\/i> 5 taluperet. 1687 ja 1697 aastal kuulus m\u00f5isa alla 16 talumajapidamist, millest kuus (Juurika, Tulit\u00e4ku, Kulasm\u00e4e, Koerna, Vaia Siimu ja Vaia Mardi) olid hajatalud. 1732 aastal kuulus m\u00f5isale 18 talumajapidamist …. mees- ja …. naishingega. 1782 aastal loendati m\u00f5isas 69 meeshinge, 1816 aastal 94 revisjonihinge. 1912 aastal oli m\u00f5isavallas 279 elanikku sh. 133 mees- ja 146 naishinge.<\/p>

1919 aasta seaduse kohaselt kuulutati m\u00f5is hiilgavaimalt v\u00fcrstilt Grigori Petrovit\u0161 Volkonskilt sundv\u00f5\u00f5randatuks. Eesti Vabariigi nimele kinnistati m\u00f5isavaldus\u00a0 06. veebruaril 1926.<\/p>

\"GPVolkonski\"<\/p>

Hiilgavaim v\u00fcrst Grigori Petrovit\u0161 Volkonski<\/p>

M\u00f5isamaa jaotati kolmeteistk\u00fcmne asunikutalu ja … sauniku vahel ning \u00fcks ca <\/i>22 hektari suurune t\u00fckeldamise tagaj\u00e4rjel tekkinud maa\u00fcksus (\u201eKooli\u201d) anti m\u00f5isa talumaadele rajatud hoonest m\u00f5isa h\u00e4rrastemajja \u00fcmberpaigutatud vallakooli \u00fclevalpidamiseks. 1950-ndatel aastatel peeti suviti m\u00f5isas traktoristide kursuseid. 1970-ndatel-80-ndatel paiknes m\u00f5isas\u00fcdames pioneerilaager. T\u00e4nap\u00e4eval on ca<\/i> 75 hektari suurune m\u00f5isamaa osa koos suurema osa hoonetega eraomandis.<\/p>

M\u00f5isakeskus asus samal kohal juba XVII sajandi viimastel k\u00fcmnenditel.<\/p>

\u00a0<\/p>

Vanimad nimeliselt teadaolevad talud on \u201eTaari\u201c (K\u00e4esalu: 1628) ja … (Sitpeksi: 1628). Talupojad, kelle meesliinis j\u00e4rglased on t\u00e4nini elus on Wosa Claes (1681), Juricka Hans (1682), … Mart (1683), Korane Matz (1685)<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esalu (K\u00e4sall, varem ka Kuhsal Hof) r\u00fc\u00fctlim\u00f5is K\u00e4esalu (K\u00e4sall, varem ka Kuhsal Hof) r\u00fc\u00fctlim\u00f5is K\u00e4esalu k\u00fcla oli eraldatud Keila ordum\u00f5isa k\u00fcljest ning antud eluaegseks l\u00e4\u00e4niks Hans Hanssonile (srn. 23.augustil 1628) enne 1624 aastat. Kui kuningas Gustav II Adolfi poolt 1624 aasta 23. juunil Hans Hansson Elvering vanemale konfirmeeriti Tuula k\u00fcla, siis samas dokumendis konfirmeeriti talle […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"site-sidebar-layout":"no-sidebar","site-content-layout":"page-builder","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"disabled","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"disabled","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"class_list":["post-674","page","type-page","status-publish","hentry"],"jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/674","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=674"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/674\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":681,"href":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/674\/revisions\/681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kakuke.eu\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=674"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}