Raija Merilä “Läbi aja” maalinäitus

Raija Merilä – Läbi aja

Maalinäitus Käesalu mõisa oranžeriis

27. juuni – 7 september
Käesalu mõisa suvi pakub võimalust sukelduda Raija Merilä hingemaastikku 
Käesalu mõisa suvi annab külastajatele võimaluse sukelduda sügavale Raija Merilä hingemaastikku, kus aastakümnete pikkune kogemus muutub õlivärvideks lõuendil. 
Näituse tuumaks on umbes 30 õlimaali, mis katavad kunstniku teekonda pea kahe aastakümne pikkuselt perioodilt. Leidub maastikke, leidub inimlikkuse kujutamist, aga ka müstilisi haldjaolendeid ei ole unustatud. Merilä puhul on huvitav fakt, et ta elab Paides. Seal on tema kodugalerii, mis on toiminud magnetina nii eestlastele kui ka lahe tagant parvlaevaga voogavatele soome kunstihuvilistele. 

Naine, kes on joonistanud üle 70 aasta maalinud üle viiekümne aasta, teab täpselt, mida ta teeb. Merilä on olnud  nii ajalooõpetaja kui kirjanik, mis seletab, miks pildid ei jää pelgalt pinnapealseks. Neis on lugu.  

Unustatud mõisate päevadel on lisaks Oranžerii maalidel avatud näitus ka mõisa peamajas. Ja kui tunned, et tahaksid saada õpetust, millised on maalmisie põhitõed – siis Raija viib läbi ka koolituse – kahel päeval juulis. 
Vanemaid, karjääri algusaegade töid on aga mõttetu otsida – Merilä on harjunud  vanale maalile uue peale maalima, kui tunne tuleb. 

Näituse avamist tähistasime laupäeval, 27. juunil, kus kohale on saabus Raija ja Ilkka hea sõber Eesti džässi ikoon, saksofonist Lembit Saarsalu ja pianist-helilooja Risto Iljas.  

Mis ime asi on Käesalu Mõis & Kunstikeskus? 

Käesalu Kunstikeskus on iseseisev kaasaegse kunsti pesa, mis on 2024. aastast saadik äratanud ellu väikese rannaküla Loode-Eestis. Sellest paigast on lühikese aja jooksul kujunenud elav ja hingav platvorm, kus kunstnikud ja tavalised külaelanikud saavad kohtuda.

See murrab tavapärase mõtteviisi, et kõik peen peaks alati mahtuma suurtesse asustuskeskustesse ja betoonigaleriidesse. Kultuuri detsentraliseerimine on selle asja eluõigus. Pakutakse midagi, mida Tallinna tänavatelt ei leia. Kohtumisi, mis jätavad jälje. 

Keskus ise asub mõisa Orangeriis. See on ajalooline ehitis, mis seisab keset sellist parki, millest võiks kirjutada terve romaani. Looduslikku metsikust, lillemaastikke, salajasi teerajaks ja selliseid piknikupaiku, kus tahaks ainult istuda ja unustada maailma kära. See pargi boheemlik räsitud ilu on lahutamatu osa loomeprotsessist, mis siin toimub. See kutsub mõtlema sügavate sünniloo üle ja proovima oma piire. 

Siin on lühikese galerii ajaloo jooksul nähtud juba mõndagi. On olnud Lili Lind unenäolisi visioone intiimsusest, Sarah Eppingu ja Teresa Gruberi loodusmõtisklusi ning Saara Väli itaaliapärased tuuled toonud “Reflections of Florence” lisaks ka kohalike kunstnike sügisnäitus. Käesalu on paik, mida tuleb lihtsalt ise kogeda!